Klassiruumi kontrollimise tasemed
Klassiruumi tööõhkkond ja tegurite keerukas mitmekesisus, mis mõjutavad klassiruumis valitsevat õhustikku
Arvamus, et halva käitumise probleem on selline küsimus, mida on üpris lihtne lahendada, ei abista õpetajateks õppijaid. See ei ole õpetaja töös selline aspekt, mida saab õpetada andes üheseid näpunäiteid või mille kohta saab pakkuda lihtsaid ja kiiresti rakendatavaid lahendusi. Reaalsus on see, et koolid ja õpetajad peavad alati kõvasti tööd tegema ning rakendama märkimisväärset initsiatiivi ning leidlikkust, kui nad tahavad elimineerida häiriva käitumise ja klassiruumis valitseva õhustiku puuduste probleemi. Ühendkuningriigis nagu mujalgi arenenud maailmas leidub gümnaasiumis palju õpilasi, kes ei käitu perfektselt ja kes ei ole täiest hingest pühendunud õppimisele (Elliott ja Phuong-Mai, 2008, OECD, 2009).
- tase kümnepallisel skaalal ei teki iseenesest. Mõnede õpetatavate gruppidega läheb vaja palju oskusi, et jõuda olukorda, kus õpetaja kontrollib tundi täielikult pingevabalt ja enesekindlalt ja saab läbi viia mis tahes õppetegevust, seejuures isegi ilma mõtlemata klassi kontrollimise probleemidele ning on veennud kõiki ruumis viibivaid õpilasi pühendama ennast täiest hingest õppimisele. Elliott (2009) väidab, et õpetajad peavad endas arendama laiahaardelist pädevust selleks, et saavutada ja säilitada sellist tulemust kõige raskemates õpetatavates gruppides. Lisaks sellele, kuigi õpetaja õpetamise ja klassiruumi juhtimise oskused on ühed kõige mõjukamad tegurid, mis mõjutavad klassiruumis valitsevat õhustikku, on ka teisi klassiruumi tööõhkkonda mõjutavaid tegureid. See ei hõlma ainult kooliga seotud tegureid, näiteks kooli juhtkonna töö- ja koolisüsteemi toimimise kvaliteet õpilase käitumisega tegelemisel ning õppekava sobilikkus, vaid ka koolist väljapoole ulatuvaid tegureid, näiteks õpilase õppimisvõime, lapsevanemate toetuse tase ja kooli ning haridust ümbritsev suhtumise kultuur (vt näiteks Taiwani koole käsitlevat teavet).
Skaala ja sellega kaasnevate materjalide eesmärk on arendada õpetajaks õppijate arusaamist klassiruumis valitsevat õhustikku mõjutavate tegurite mitmekesisusest ja keerukusest.
Kasutatud kirjandus
Elliott, J. G. (2007) Ecological perspectives on student behaviour: why teachers in training need to see the bigger picture. Allikas: T. Scruggs ja M. Mastropieri (toim), Advances in learning and behavioural disabilities: Vol. 20, International perspectives, Oxford, Elsevier: 3-30.
Elliott, J.G. ja Phuong-Mai, N. (2008) Western influences on the east, eastern influences on the west: lessons for the east and west. Allikas: J. Elliott ja N. Phuong-Mai, What the west can learn from the east: Asian perspectives on the psychology of learning and motivation, New York, Information Age Publishing.
OECD (2009) Programme for International Student Assessment (PISA) Results: what students know and can do, Pariis, OECD.